Seksuaalfantaasia: kas see on okei?

Seksuaalfantaasiad on teema, millest paljud inimesed mõtlevad, kuid millest räägitakse vähe. Sageli vaikselt, vahel häbi või süütundega, kuid harva siira huvi ja põnevusega. Meie kultuuris liigub visalt mitmeid müüte seksuaalfantaasiate kohta – et need on halvad, neid on liiga palju või need viitavad probleemidele suhetes. Sageli kardavad inimesed, et nende fantaasiad ütlevad midagi häirivat nende iseloomu või vaimse tervise kohta. Ma ei tohi ju sellistest asjadest fantaseerida, see on tabu ja sellest tulenevalt olen mina haige. Tegelikkus on aga hoopis mitmekesisem, inimlikum ja… palju normaalsem.

Miks me fantaseerime?
Üks levinumaid uskumusi on, et “hea” või “normaalne” inimene ei peaks seksuaalfantaasiaid omama. See müüt on sügavalt juurdunud ajaloolisesse moraali, religiooni ja vananenud psühholoogilistesse käsitlustesse, kus seksuaalsust nähti eelkõige millegi ohtliku ja kontrollimist vajavana. Sellises raamistikus on fantaasiaid sageli tõlgendatud kui märki liigsest ihast, rahuldamatusest või isegi sisemisest „probleemist“.

Tegelikkuses on seksuaalfantaasiad peaaegu universaalsed ja täidavad mitmeid olulisi psühholoogilisi ning erootilisi funktsioone. Valdav enamus inimesi fantaseerib seksuaalsetest olukordadest regulaarselt – sõltumata soost, suhtestaatusest või sellest, kui rahul nad oma seksuaaleluga on. Fantaseerimine on üks viis, kuidas inimese erootiline meel töötab: see aitab luua ja võimendada erutust, pakkuda uudsust, mängulisust ja emotsionaalset intensiivsust. Fantaasiad võivad olla seotud konkreetse erutuse hetkega, aga sama sageli tekivad need ka stressi maandamiseks, eneserahustamiseks, loovuse väljendamiseks või turvalise sisemaailma loomiseks, kus saab kogeda asju ilma päriseluliste riskideta. Fantaseerimine ei ole kõrvalekalle ega märk „liigsest“ seksuaalsusest – see on loomulik osa inimese psühholoogilisest ja erootilisest toimimisest.

Suhtes pole fantaasiale ruumi?
Teine väga levinud hirm on seotud paarisuhetega. Paljud inimesed kardavad, et kui nad fantaseerivad kellestki teisest, teistsugusest seksist või olukorrast, mida nende praegune suhe ei paku, tähendab see automaatselt rahulolematust suhtega või soovi olla truudusetu.

Uuringud näitavad vastupidist. Väga paljud inimesed fantaseerivad oma partneri kõrval ka teistest inimestest või olukordadest – ja seda sõltumata sellest, kas nad on oma suhtes õnnelikud või mitte. Fantaseerimine teistest inimestest ei tähenda enamasti soovi oma partnerit asendada, vaid peegeldab inimese erootilise meele loomulikku toimimist. Fantaasiates ei ole keskmes niivõrd konkreetne inimene, vaid see, mida ta sümboliseerib: uudsust, teistsugust dünaamikat, võimu, kättesaamatust, imetlust või lihtsalt midagi, mis erineb igapäevasest rutiinist.

Huvitaval kombel on üks sagedasemaid fantaasiateemasid siiski oma praegune partner, kuid teises rollis, uues olukorras või intensiivsemas kontekstis. See näitab, et fantaasiad toimivad sageli viisina erutust võimendada ja kujutluslikult laiendada, mitte märgina rahulolematusest või soovist suhtest eemalduda. Paljude inimeste jaoks on fantaasiad viis hoida erootilist energiat elavana – tuua suhtesse rohkem mängulisust, salapära ja sisemist liikumist, isegi siis, kui suhe ise on turvaline ja toimiv.

Fantaasia ei ole suhte “hinnang”. See on pigem psüühiline ruum, kus saab kogeda uusi tundeid, rolle ja olukordi ilma, et need peaksid reaalses elus aset leidma.

Kas mu fantaasiad on valed?
Eriti palju ärevust, häbi ja valu tekitavad fantaasiad, mis on seotud võimu, kontrolli, allumise, tabu või normist kõrvalekalduvate rollidega. Paljud inimesed ehmuvad omaenda mõtete peale ning hakkavad neid tõlgendama kui märki millestki „valest“ enda sees – justkui need fantaasiad viitaksid agressiivsusele, moraalsele puudulikkusele, lahendamata traumale või psühholoogilisele häirele. Selline tõlgendus võib luua väga valusa seose oma seksuaalsusega: tekib vastikus, enesesüüdistamine ja tunne, et „minuga on midagi valesti“ või „ainult mina olen selline“. Aja jooksul võib see viia selleni, et seksuaalsus ise hakkab tunduma ebameeldiv või ohtlik, mitte naudingut ja erutust pakkuv.

Sageli järgneb sellele fantaasiate aktiivne vältimine ja allasurumine. Inimesed püüavad endale öelda, et nad ei tohiks niimoodi mõelda, et need mõtted tuleb kiiresti peast ära saada. Paraku töötab inimese meel sageli vastupidiselt: see, mida me endale keelame, kipub just seetõttu rohkem esile kerkima. Kui fantaasiatega kaasneb tugev häbi ja hirm, muutuvad need painavamaks, tungivamaks ja emotsionaalselt raskemaks. Nii võib tekkida nõiaring, kus fantaasia ise ei ole peamine probleem, vaid see, millise tähenduse ja emotsionaalse laengu me sellele anname.

Tegelikkuses on just võimu ja kontrolliga seotud fantaasiad ühed kõige levinumad. Paljud inimesed fantaseerivad nii kontrolli võtmisest kui ka selle äraandmisest – ja sageli kogevad nad mõlemat eri aegadel. Need fantaasiad ei räägi soovist päriselus kellelegi haiget teha ega oma piire kaotada. Siin on oluline mõista, et fantaasia keel ei ole sama, mis reaalse elu keel. Fantaasiad kasutavad liialdusi, vastandeid ja intensiivseid rolle selleks, et tekitada erutust, mitte selleks, et kirjeldada inimese tegelikke väärtusi või käitumissoove.

Fantaasiad on sümboolsed. Need töötavad kujundite, rollide ja äärmuste kaudu ning annavad võimaluse kogeda intensiivseid emotsioone turvalises, kontrollitud sisemaailmas. Isegi fantaasiates, mis näivad pealtnäha kontrolli äraandmisena, jääb tegelik kontroll alati fantaasia looja kätte: inimene valib, mida ta ette kujutab, kui kaugele ta läheb ja millal fantaasia lõpeb. Seetõttu ei ole sellised fantaasiad diagnoos ega märk rikkis seksuaalsusest, vaid osa inimese erootilisest kujutlusvõimest ja viisist, kuidas psüühika otsib erutust, pingelangust ja elususe tunnet.

Kui sagedased seksuaalfantaasiad tegelikult on?
Kui vaadata suuremahuliste uuringute tulemusi, joonistub välja üsna selge ja rahustav pilt: seksuaalfantaasiad on peaaegu universaalsed. Ligikaudu 97% inimestest on kogenud seksuaalfantaasiaid ning paljud fantaseerivad regulaarselt – mitu korda nädalas või isegi iga päev. See ei ole erandlik nähtus, vaid osa tavapärasest seksuaalsest mõtlemisest.

Fantaasiate sisu on samuti märksa mitmekesisem ja samas üllatavalt sarnane eri inimeste vahel. Väga levinud on mitme partneriga seotud fantaasiad – näiteks kolmekad ja grupiseks. Samuti fantaseerivad paljud inimesed võimu ja kontrolliga seotud teemadest, nii domineerimisest kui ka allumisest. Väga sagedased on ka fantaasiad uudsusest ja seikluslikkusest: uued kohad, ootamatud olukorrad, rollimängud või piiride nihutamine. Lisaks kuuluvad levinumate teemade hulka romantiline kirg, sügav lähedus ning tabu või keelatuna tajutud elemendid, mis lisavad erutusele intensiivsust.

Samal ajal on oluline rõhutada, et fantaasiate olemasolu ei tähenda automaatselt soovi neid päriselus ellu viia. Vähem kui kolmandik inimestest on kunagi oma kõige tugevamat või tähenduslikumat fantaasiat reaalsuses kogenud. Enamasti jäävad fantaasiad kujutlusruumi – ja sageli just sinna nad kuuluvadki. See fakt aitab hästi ümber lükata levinud hirmu, et fantaasia on varjatud tegevusplaan. Enamasti on see lihtsalt erootilise meele viis kogeda intensiivsust, ilma et sellega kaasneks vajadus tegutseda.

Miks meid miski erutab?
Et paremini mõista, miks fantaasiad tekivad ja miks nad just sellisel kujul erutavad, on kasulik vaadata erutuse erinevaid allikaid. Erootiline erutus ei tule ainult kehast või ainult mõtetest – see tekib mitme teguri koosmõjul.

Neid võib kirjeldada nelja alustalana:

• Bioloogiline – keha, närvisüsteem, hormoonid ja füsioloogilised reaktsioonid.
• Psühholoogiline – mõtted, fantaasiad, mälestused, sümbolid ja tähendused.
• Suhteline – dünaamika partneritega, rollid, turvatunne, võim ja lähedus.
• Sotsiaal-kultuuriline – normid, tabud, keelatu võlu, kasvatuse ja ühiskonna mõju.

Fantaasiad asuvad sageli just psühholoogilise ja sotsiaalse alustala ristumiskohas. See seletab, miks erutavad sageli just need teemad, mis on “keelatud”, haruldased või vastanduvad meie igapäevasele minapildile.

Üks olulisemaid eristusi seksuaalfantaasiate mõistmisel on see, et erutus ei võrdu kavatsusega. Inimest võib erutada mõte, pilt või stsenaarium, ilma et tal oleks soovi seda kunagi päriselt kogeda. Paljud fantaasiad toimivad just seetõttu, et nad jäävad kujutlusse – turvalisse ja kontrollitud ruumi. Isegi fantaasiates, mis näivad keskenduvat kontrolli äraandmisele, on tegelik kontroll alati fantaasia looja käes: inimene valib, millal fantaasia algab, kuidas see areneb ja millal see lõpeb. See teadmine ja sisemine kontroll on sageli ise oluline osa erutusest.

Mida siis kaasa võtta?
Võtame siis kokku, mida endaga kaasa võtta:

• Seksuaalfantaasiad ei ole moraalne mõõdupuu, suhte kvaliteedi test ega vaimse tervise diagnoos. Need on loomulik osa inimese seksuaalsest sisemaailmast.
• Fantaasiad ei ütle, milline inimene sa oled, vaid annavad infot selle kohta, mis sind erutab, rahustab, aktiveerib või pakub emotsionaalset intensiivsust.
• Probleem ei ole fantaasiates endis, vaid sageli häbis, hirmus ja vaikimises, mis nende ümber tekib. Just need võivad hakata lõhkuma suhet oma seksuaalsusega.
• Kui suudame vaadata fantaasiaid kui informatsiooni, mitte hinnangut, tekib rohkem enesemõistmist, leebust ja ruumi erootikale – nii iseendaga kui ka suhetes.
• Fantaseerimine ei tee inimesest halba, katkist ega truudusetut. See on osa inimeseks olemisest.

Ja veel üks oluline mõte: kui mõni fantaasia jääb korduma, hakkab painama või tekitab tugevat häbi ja hirmu, ei tähenda see, et sinuga oleks midagi valesti. Sageli on see hoopis märk sellest, et teema vajab turvalist ruumi ja mõistmist, mitte allasurumist. Sellistes olukordades ei pea sellega üksi jääma. Oma fantaasiate kohta saab turvaliselt ja anonüümselt küsida spetsialistide arvamust veebilehtedel seksuaaltervis.ee ja piirid.ee. Mõnikord piisab ühest rahulikust, professionaalsest ja hinnanguvabast vastusest, et pinge hakkaks leevenema ja suhe oma seksuaalsusega muutuks kergemaks.