Kas olla orgasm… või mitte olla orgasm?

Orgasmist räägitakse palju. Filmides on see dramaatiline ja vali, pornograafias lausa ilutulestiku tasemel ning sõprade vestlustes võib jääda mulje, et kõik teised kogevad midagi täiesti plahvatuslikku. Pole siis ime, et paljud inimesed on vähemalt korra mõelnud:
„Oota… kas see oli nüüd orgasm või mitte?”

Ja kui selline küsimus üldse tekib, tundub loogiline järeldus: ju siis ei olnud.

Aga tegelikult ei pruugi olukord sugugi nii mustvalge olla. Kui vaadata, mida seksuaalsuse teadus meile ütleb, siis selgub kiiresti üks oluline asi: orgasm ei ole universaalne kogemus, mis kõigil ühtemoodi välja näeb või tundub.

Uuringud ja seksuaalterapeudid kirjeldavad orgasme pigem kui spektrit. Mõnikord on orgasm tõesti väga intensiivne ja võimas, justkui suur laine, mis korraga üle keha käib. Teinekord võib see olla palju pehmem – soe värin, sügav lõõgastus või lühike naudingulaine, mis lihtsalt liigub läbi keha.

Sama inimene võib kogeda orgasmi ka erinevalt erinevatel hetkedel: mõnikord tugevamalt, mõnikord rahulikumalt, sõltuvalt kontekstist, emotsioonidest, stimulatsioonist või isegi päevast.

Ja just siin tekibki huvitav paradoks. Inimene võib kogeda suurt naudingut, kus keha reageerib ja kogemus on meeldiv, kuid hiljem tekib siiski kahtlus: „Aga äkki see ei olnud ikkagi päris orgasm?”

Miks selline kahtlus üldse tekib?

The Big Orgasm Theory
Paljude inimeste peas on orgasmi kohta üsna kindel pilt: see peab olema midagi suurt, intensiivset ja täiesti äratuntavat. Midagi sellist, mille puhul pole mingit kahtlust, et just see oligi suur O.

Orgasm ei ole üks kindel sündmus, mis kõigil samamoodi välja näeb või tundub. Mõnikord on see tõesti intensiivne ja võimas, nagu suur laine, mis korraga üle keha käib. Teinekord aga palju rahulikum: soe värin, pehme pulsatsioon või sügav lõõgastuse tunne. Mõni orgasm on lühike ja sähvatav, teine kestab kauem ja liigub läbi keha mitme lainena. Sama inimene võib kogeda orgasme erineval moel erinevatel päevadel, erinevates olukordades või erineva stimulatsiooni korral.

Teisisõnu: orgasm ei ole üks konkreetne „õige” kogemus, vaid terve spekter võimalikke kogemusi.

Ometi kipume me oma kogemust hindama mingi nähtamatu mõõdupuu järgi. See mõõdupuu ei teki muidugi tühjast kohast, vaid seda kujundavad filmid, pornograafia, popkultuur ja sageli ka seksuaalhariduse puudumine. Kui orgasmi kujutatakse pidevalt väga ühtemoodi – valju, dramaatilise ja intensiivsena –, hakkabki aju seda pidama standardiks.

Ja siis juhtub midagi huvitavat. Inimene võib kogeda väga mõnusat naudingut, keha reageerib, meel on hetkes… kuid samas tekib mõte: „Aga kas see oli ikka päris orgasm?”

Võrdlus hiilib märkamatult kogemuse sisse.

Nii võib juhtuda, et inimene kogeb tegelikult midagi väga meeldivat, kuid hakkab seda kohe kahtluse alla seadma. Natuke nagu sööksid maailma kõige maitsvamat kooki, aga samal ajal mõtleksid: „Reklaamis tundus see palju parem.”

Kui orgasm ei vasta reisiblogile
Üks viis seksuaalsust mõista on mõelda sellest kui kaardist ja maastikust. Kaart on see ettekujutus, mis meil on. Kõik need ideed ja ootused selle kohta, milline orgasm peaks olema. Maastik on aga see, mida me tegelikult oma kehas ja meeles tunneme. See on natuke nagu reisimine. Enne reisi vaatame kaarti, pilte ja reisiblogisid ning kujutame ette, milline sihtkoht võiks olla. Aga alles siis, kui sa päriselt kohale jõuad, tänavatel jalutad, õhku hingad ja ümbrust koged, saad aru, milline see koht tegelikult on. Kaart võib aidata suunda näidata, kuid see ei saa kunagi täielikult edasi anda seda, mida päriselt koged.

Sama kehtib ka orgasmi puhul. Sageli on meil peas mingi ettekujutus sellest, milline orgasm peaks olema – kui tugev, kui pikk või kui dramaatiline see peaks tunduma. Tegelik kogemus võib aga olla palju mitmekesisem.

Aga kuidas inimesed orgasmi siis kogevad? Näiteks nii:

• Laine üle keha. Mõned inimesed kirjeldavad orgasmi kui tugevat lainet, mis liigub läbi keha ja kulmineerub rütmiliste lihastõmmetega vaagnapiirkonnas.
• Pehme pulsatsioon. Teiste jaoks on see õrnem – nagu väikesed rütmilised pulsatsioonid või värinad, mis levivad keha keskosast.
• Kogu keha nauding. Mõnikord ei piirdu kogemus ainult suguelunditega. Nauding võib levida läbi kogu keha: lihased lõdvestuvad, hingamine muutub sügavamaks ja kehas tekib soe, rahulik tunne.
• Lühike sähvatus. Mõnel juhul on orgasm väga kiire – nagu lühike, intensiivne hetk, mis tuleb ja läheb kiiresti.
• Pikem ja lainetav kogemus. Teinekord võib see olla pikem ning tulla mitme väiksema lainena järjest.
• Emotsionaalne vabastus. Mõne inimese jaoks kaasneb orgasmiga ka tugev emotsionaalne reaktsioon – naer, ohkamine või lihtsalt sügav rahulolu ja lõdvestus.

Ja neid kirjeldusi on veel palju. Inimesed kogevad orgasme väga erineval viisil, mõnikord isegi sama inimene erinevatel hetkedel erinevalt. Just seetõttu võib olla kasulik meeles pidada: kaart võib anda ettekujutuse sellest, milline orgasm võiks olla, kuid tegelik kogemus kujuneb alles siis, kui oled päriselt kohal. Natuke nagu reisil: kui keskenduda pidevalt sellele, kas koht vastab täpselt varasematele ootustele, võib osa kogemusest märkamata jääda. Kui aga lubada endal lihtsalt kohal olla ja ümbritsevat nautida, kipub reis sageli palju nauditavamaks kujunema.

Orgasm ei ole üks konkreetne „õige” kogemus, vaid terve spekter võimalikke kogemusi.

Kas see oli orgasm… või lihtsalt hea tunne?
Mõnikord ei ole küsimus selles, kas orgasm toimus või mitte, vaid selles, kuidas inimene oma kogemust tõlgendab. Kui ootused orgasmi kohta on väga kitsad, võib inimene kogeda tugevat naudingut ja isegi orgasmi, kuid arvata ikkagi, et „see ei olnud päris see”.

Sageli mängivad siin rolli ootused ja võrdlemine. Kui inimene usub, et orgasm peab olema väga plahvatuslik või dramaatiline, võib rahulikum kogemus tunduda justkui liiga väike või ebapiisav. Samuti võib kahtlust tekitada see, kui oma kogemust võrreldakse partneri, pornograafia või sõprade lugudega. Kolmas oluline tegur on tähelepanu. Kui inimene keskendub kogu aeg sellele, kas orgasm tuleb või mitte, võib see kogemuse loomulikku kulgu häirida. See on natuke nagu püüaks magama jääda, samal ajal pidevalt kontrollides: „Kas ma juba magan?” Mida rohkem sa seda kontrollid, seda keerulisemaks võib uinumine muutuda.

Seksuaalsus ei ole eksam, millel on üks õige vastus. Orgasm ei ole standardiseeritud kogemus, mille puhul kõik inimesed peaksid tundma täpselt sama asja. Sageli on palju olulisem küsimus hoopis: kas see tundus hea? Kui vastus on jah, siis on see kogemus juba väärtuslik. Seksuaalsuse keskmes ei pea alati olema eesmärk või „õige tulemus”, vaid pigem kohalolu, turvatunne, ühendus ja lihtsalt nauding.

Mida teha, kui orgasm ei tule käsu peale?
Üks asi, mis võib naudingut toetada, on harjutada igapäevaelus rohkem kohalolu. Seksuaalne nauding ei teki tavaliselt käsu peale – see kasvab sageli siis, kui tähelepanu on hetkes, mitte tulemuse kontrollimises. Seda oskust saab harjutada väga lihtsate igapäevaste kogemustega.

Väike kohalolu harjutus: 10-minutiline aeglane lonks

Selle harjutuse eesmärk on aeglustada ja märgata kehas tekkivaid aistinguid. See aitab treenida tähelepanu ja tundlikkust oma keha signaalide suhtes – oskust, mis kandub sageli üle ka seksuaalsesse kogemusse.

Võta umbes 10 minutit ja vali jook, mis sulle meeldib: tee, kohv, vesi, mahl või midagi muud.

1. Käe liikumine joogi poole (umbes 3 minutit)

Pane jook enda ette lauale.
Nüüd alusta väga aeglaselt käe liigutamist tassi, klaasi või pudeli poole.
Pane tähele, kuidas su käsi liigub.

Millised lihased töötavad õlas, käsivarres või sõrmedes?
Kas liigutus on sujuv või tunned väikeseid pingutusi?
Liiguta kätt teadlikult aeglasemalt, kui tavaliselt teeksid. Justkui aegluubis.

Märka:
kuidas sõrmed lähenevad joogile
kuidas peopesa avab või sulgeb
milline tunne on sõrmeotstes

Kui käsi puudutab tassi või klaasi, peatu hetkeks.
Pane tähele puudutuse tunnet – kas pind on soe, jahe, sile või kare?

2. Joogi liigutamine (umbes 3 minutit)

Hakka nüüd jooki väga aeglaselt suu poole tõstma.

Pane tähele:
kuidas sõrmed hoiavad tassi või klaasi
kas tunned joogi raskust
kuidas lihased käes ja õlas töötavad

Liiguta kätt taas aegluubis.
Märka väikseid muutusi liigutuse jooksul – tasakaalu, survet sõrmedes või väikseid kohandusi.

Kui jook jõuab suu lähedale, peatu hetkeks enne lonksu.

3. Aeglane lonks (umbes 2 minutit)

Võta väike lonks, kuid ära neela seda kohe alla.

Hoia jooki hetkeks suus ja märka:
temperatuuri – kas see on soe, jahe või midagi vahepealset
tekstuuri – kas vedelik tundub kerge, paks või siidine
maitset – milliseid maitseid märkad kõigepealt

Võid lasta joogil suus aeglaselt liikuda.
Pane tähele, kuidas maitse muutub.

4. Alla neelamine ja järelkaja (umbes 2 minutit)

Neela lonks aeglaselt alla.

Seejärel märka:
kuidas jook liigub kurgust alla
mis tunne kehas tekib
milline maitse jääb suhu alles

Võta üks rahulik hingetõmme ja märka, kuidas keha end praegu tunneb.

Selline väike paus aitab treenida tähelepanu kehas toimuvatele aistingutele. Sama oskus kandub sageli üle ka seksuaalsusesse. Kui inimene suudab olla rohkem kohal oma kehas ja kogemuses, ilma seda pidevalt hindamata või võrdlemata, võivad peenemad aistingud muutuda märgatavamaks ja nauding süveneda.

Seksuaalsust võibki mõnikord vaadata kui pikemat teekonda, mitte ainult üht hetke. Seksuaalteraapias öeldakse vahel mänguliselt, et eelmäng algab kohe pärast eelmist seksuaalkogemust. See tähendab, et seksuaalsus ei piirdu ainult ühe konkreetse sündmusega, vaid kujuneb ka sellest, kuidas me igapäevaelus üksteisega suhtleme, kuidas puudutame, märkame ja kohal oleme. Mõnikord ei olegi vaja otsida midagi suuremat või dramaatilisemat – piisab sellest, kui lubad endal lihtsalt märgata ja nautida seda, mis parasjagu toimub.