Kõigil on oma isu: miks iha sugu ei tunne?

Seksuaalsus on üks inimkogemuse intiimsemaid ja põnevamaid külgi, kuid kahjuks ümbritsevad seda endiselt mitmed müüdid ja eksiarvamused. Üks kõige visamalt püsinud uskumusi on see, et meestel on kõrgem iha kui naistel. See arusaam ei ole mitte ainult piirav, vaid ka kahjulik, sest see moonutab meie arusaamist seksuaalsusest ja kahjustab inimestevahelisi suhteid

Tegelikkuses ei ole iha midagi, mida saaks määratleda soo kaudu. Iha on nagu isu – individuaalne, muutlik ja paljudest teguritest sõltuv. Mõnikord võib sul olla tohutu isu, mõnikord tahad ainult väikest ampsu ja vahel pole üldse isu. Selline varieeruvus kehtib kõigi inimeste puhul, olenemata nende soost või enese määratlusest.

Kust müüt alguse sai?

Arusaam, et meestel on alati kõrgem iha kui naistel, on sügavalt juurdunud meie kultuurilisse pärandisse, kus seksuaalsust käsitletakse sageli lihtsustatud ja stereotüüpilistel alustel. See müüt peegeldab vanu patriarhaalseid norme, kus mehi kujutati vallutajatena – impulsiivsete ja piiritu ihaga olenditena, samas kui naisi nähti loomult passiivsete, kontrollitud ja tagasihoidlikutena. Need arusaamad ei kajasta mitte ainult tegelikku inimkogemust, vaid on loonud ka aluse valeootustele ja kahjulikele uskumustele seksuaalsuse kohta.

Sageli tuuakse selle müüdi kinnituseks esile bioloogilisi seletusi, nagu meeste kõrgem testosterooni tase. Kuid tegelikkuses ei määra testosteroon automaatselt inimese seksuaalset iha. Iha on palju keerukam ja dünaamilisem kui lihtsalt hormoonide tasakaal. Kuigi testosteroonil on roll seksuaalse erutuse protsessis, ei tähenda kõrgem hormoonitase automaatselt kõrgemat iha. Näiteks võib inimene, kelle testosteroonitase on kõrge, kogeda madalat iha, kui tema emotsionaalne, vaimne või füüsiline seisund seda ei toeta.

Iha ei toimi mehaanilise süsteemina, kus üks “komponent” (nagu hormoonid) juhiks kogu protsessi. Selle asemel võib seksuaalset iha võrrelda keeruka süsteemiga, kus on sisse- ja väljalülitajad, mida mõjutavad paljud tegurid – näiteks stress, turvatunne, enesehinnang ja emotsionaalne lähedus. Kui süsteemi väljalülitajad (näiteks stress, väsimus või ärevus) on aktiivsed, võib iha ajutiselt taanduda olenemata hormoonidest või soost.

Samuti tuleb arvestada kultuuriliste ootustega, mis on sajandeid kujundanud meie arusaama seksuaalsusest. Näiteks on naisi õpetatud juba varasest east alates olema “head tüdrukud” – kontrollima oma iha ja alluma normidele, mis ei soosi avatud ja vabameelset suhtumist seksuaalsusesse. Samal ajal on meestelt oodatud vastupidist – et nad oleksid alati valmis ja huvitatud, isegi kui nende tegelik kogemus võib olla hoopis teistsugune.

Tegelikkus näitab aga, et iha on äärmiselt individuaalne ja dünaamiline kogemus, mis varieerub inimeseti ja ka eluperiooditi. Võib-olla oled mõnel päeval justkui täis energiat ja valmis seikluseks, kuid teisel päeval on kõik väljalülitajad täies hoos ning iha lihtsalt ei teki. See on täiesti normaalne ja ei sõltu soost.

Seega, müüt meeste kõrgemast ihast pole midagi enamat kui lihtsustatud, ajalooliselt ja kultuuriliselt tingitud eksiarvamus.

Iha kui dünaamiline kogemus

Iha ei ole universaalne suurus ega piirdu vaid ühe kindla tasemega. See varieerub ja muutub, olles mõjutatud erinevatest asjaoludest, mis võivad inimestel olla väga erinevad. Siin on mõned olulisemad tegurid, mis iha kujundavad:

• Stressi ja iha kokkupõrge:
  Kui keha ja vaim on stressiseisundis, tõuseb stressihormooni kortisooli tase, mis võib seksuaalset iha oluliselt pärssida. Olgu tegemist tööalaste pingete, rahaliste murede või homsete argimuredega – stress võib põhjustada iha ajutise vaibumise igal inimesel.

• Väsimus kui takistus:
  Pärast pikka ja kurnavat päeva, kui energia on otsas, ei pruugi isegi kõige atraktiivsem idee – olgu see jäätis või intiimsus – isu tekitada. Füüsiline väsimus ja unevaegus on seksuaalse iha sagedased pärssijad, sest keha lihtsalt ei suuda keskenduda naudingule, kui see on keskendunud taastumisele.

• Emotsionaalne lähedus ja turvatunne:
  Emotsionaalne seisund mängib iha kujunemisel olulist rolli. Kui inimene tunneb end armastatult, hoitult ja turvaliselt, võib see iha suurendada. Vastupidi ärevus, konfliktid või emotsionaalne distantseerumine võivad põhjustada vastupidise efekti. Näiteks võivad tülid partneriga või lahendamata pinged suhetes summutada iha ka kõige tugevama emotsionaalse sideme korral.

• Individuaalsed erinevused:
  Kõik inimesed ei reageeri samadele stiimulitele samamoodi. Mõne jaoks võib seksuaalne iha olla rohkem seotud füüsiliste või visuaalsete stiimulitega, samas kui teiste jaoks on peamine käivitaja emotsionaalne intiimsus või intellektuaalne ühendus. See kehtib olenemata inimese soost või seksuaalsest orientatsioonist ning rõhutab, et iha ei saa suruda ühte kindlasse raamistikku.

Lihtsustatud eeldused ja nende mõju

Kuigi iha on selgelt mitmetahuline ja varieeruv, kiputakse ühiskonnas sageli selle keerukust ignoreerima. Stereotüübid nagu “mehed tahavad alati” ja “naised tahavad harva” põhinevad vananenud ja vääral arusaamal seksuaalsusest. Need eeldused ei kajasta mitte ainult tegelikkust, vaid võivad ka tekitada probleeme suhetes.

Näiteks kui üks partner eeldab, et teine peaks alati olema valmis ja huvitatud, võib see tekitada survet ja pettumust, kui tegelikkus osutub teistsuguseks. Selline mõtteviis paneb ühelt poolt mehed tundma, et nad peavad alati olema seksuaalselt aktiivsed, samas kui naised võivad tunda, et nende soovid või iha ei ole nii väärtuslikud või normaalsed. Lisaks jäävad nende stereotüüpide mõjul täiesti kõrvale inimesed, kes ei samastu binaarsete sooliste kategooriatega, justkui nende iha ja kogemused ei eksisteerikski.

Kuidas müüti murda?

Selle asemel, et järgida lihtsustatud arusaamu, on oluline läheneda seksuaalsusele avatult ja paindlikult. Iha dünaamilisuse aktsepteerimine aitab nii isiklikus elus kui ka suhetes. Siin on mõned võtmed selle saavutamiseks:

• Avatud suhtlus: Rääkige oma partneriga avatult ja ausalt oma soovidest, vajadustest ja sellest, mis iha mõjutab. Sel moel on mõlemad osapooled rohkem teadlikud ja paremini häälestatud teineteise kogemustele.
• Mitmekesisuse aktsepteerimine: Mõistke, et kõik ei tunne iha ühtemoodi ega reageeri samadele stiimulitele. See on loomulik ja tervislik.
• Väldi võrdlemist: Seksuaalsus ei ole võistlus ja igaüks kogeb seda omal moel.
• Emotsionaalne hoolitsus: Keskenduge sellele, kuidas tunda end emotsionaalselt hoituna ja turvaliselt, sest see on sageli iha süvenemise võtmekomponent.
• Enda piiride austamine: Austage oma keha ja meelt – kui isu puudub, siis see on okei. Iha muutlikkus on osa inimkogemusest.

Nii nagu jäätise maitsed on erinevad – mõne lemmik on šokolaad, teisel vanilje ja mõni ei hooli jäätisest üldse – on ka seksuaalsus ainulaadne ja mitmekesine. Oluline on väärtustada seda mitmekesisust, mõista omaenda vajadusi ning läheneda teiste kogemustele avatuse ja lugupidamisega.

Luba endal olla sina ise.