Mitte kõik kassid nurruvad – ja see on okei!

Seksuaalsus on inimkogemuse loomulik ja mitmekesine osa. Lihtne, selge – eksole. Mida see aga tähendab? Mis mõtted seda kuuldes tekivad? Kuidas see meie elus mõju avaldab? Kuidas meie arusaam ja tõlgendus seksuaalsusest siin rolli mängib?

WHO (World Health Organization) järgi tähendab see, et inimestel on võimalik oma igapäevaelus elada rahuldavat ja turvalist seksuaalelu. Aga mida tähendab „rahuldav ja turvaline seksuaalelu“? Tihti eeldatakse, et selle all mõeldakse aktiivset seksuaalelu – et inimene peab mingil viisil oma seksuaalsust väljendama, et see oleks „terve“ ja „normaalne“. Ometi on turvaline ja rahuldav seksuaalsus ka see, kui inimene tunneb end hästi ka ilma seksuaaleluta. See ei tähenda, et inimese elus on midagi puudu, vaid et inimene saab elada täpselt oma soovidele ja naudingutele vastavalt. Ilma, et peaks ennast painutama kellegi teise normaalsusesse.

Mida räägivad kassid?

Kujutame ette kahte kassi – Marko ja Milla. Marko armastab paisid ja nurrub igal võimalusel, kui keegi ta pead paitab ja sügab. Marko tõesti naudib seda ja isegi aktiivselt käib paitamist otsimas, sest see teeb teda õnnelikuks. Milla tõmbub aga eemale, kui keegi teda paitada proovib. Ta tunneb ennast hästi ja täisväärtuslikult, kui ta saab lihtsalt olla, teha oma toimetusi ja olla seltskonnas oma tingimustel. Kas üks kass on “parem” või “normaalsem” kui teine? Loomulikult mitte. Mõlemad on kassid, kes lihtsalt väljendavad oma eelistusi. Sarnaselt inimestega ei muuda ka nende erinevad eelistused neid vähem kassiks – nad lihtsalt kogevad maailma erinevalt.

Mõne inimese normaalsus on seksuaalne aktiivsus ja seksuaalse tõmbe tundmine. Mõnel ei ole seksuaalset tõmmet, huvi ega soovi, ja see on tema normaalsus ja täisväärtuslikkus. Mõnel on tõmme aeg-ajalt, sest seksuaalsus ei ole kivisse raiutud. See võib olla muutlik ja voolav. Kõik need kogemused on normaalsed. Seksuaalsus ei ole universaalne vajadus ega kohustus, vaid see on individuaalne ja varieeruv.

Aseksuaalsus ja romantilised suhted

Aseksuaalsus ehk seksuaalse tõmbe puudumine on loomulik ja terviklik osa inimeste seksuaalsuse spektrist. Kuid see ei tähenda, et aseksuaalsed inimesed ei võiks tunda romantilist tõmmet või ihaldada lähedasi suhteid. On aseksuaalseid inimesi, kes on romantiliselt aktiivsed – näiteks võivad nad armuda, luua sügavaid emotsionaalseid sidemeid ja nautida romantilisi suhteid, ilma et seksuaalsus oleks nende jaoks oluline. Samas on ka inimesi, kes on nii aseksuaalsed kui aromantilised ehk nad ei tunne ei seksuaalset ega romantilist tõmmet. Ja samas on inimesi, kes on seksuaalsed ja aromantilised, kes tunnevad seksuaalset tõmmet, aga mitte romantilist tõmmet.

Seksuaalsuse ja romantilise tõmbe eristamine aitab paremini mõista, et igaühe kogemus on ainulaadne. Mõni inimene võib tunda romantilist tõmmet, kuid mitte seksuaalset, ja vastupidi. Samuti võib aseksuaalne inimene tunda füüsilist lähedust nauditavana, kuid ilma seksuaalse külgetõmbeta. See mitmekesisus näitab, kui erinevalt ja nüansirikkalt võivad inimesed maailma kogeda. Kas pole mitte vinge värviline palett inimestestest ja kogemustest!

Seksuaalsuse voolavus ja mitmekesisus

Seksuaalsus pole must-valge – see on mitmetahuline ja pidevalt muutuv. Näiteks võib keegi avastada, et ta tunneb seksuaalset tõmmet ainult teatud tingimustel või teatud inimeste suhtes. Seda nimetatakse demiseksuaalsuseks – kus seksuaalne tõmme tekib alles siis, kui inimesel on kellegagi tugev emotsionaalne side.

Samuti võivad inimese seksuaalsed eelistused ja identiteet ajas muutuda. Keegi, kes nooremana tundis tugevat seksuaalset tõmmet, võib avastada, et ta elu jooksul see huvi väheneb või kaob. Ja vastupidi – mõni, kes pole kunagi tundnud suurt huvi seksi vastu, võib hiljem leida, et see on tema jaoks nauditav. Oluline on mõista, et seksuaalsus pole staatiline ega universaalne kogemus, vaid see võib varieeruda nii eluperiooditi kui ka sõltuvalt suhetest ja elukogemusest.

Kuidas uurida enda seksuaalsust?

Kui sa pole kindel, kus sa asud seksuaalsuse spektril, või tunned, et ühiskondlikud ootused survestavad sind olema teatud viisil seksuaalne, siis siin on mõned küsimused, mis võivad aidata:

• Millised on mu enda tunded ja vajadused? Kas tunnen end seksuaalsete ootustega mugavalt?

• Kas ma tunnen tõmmet teatud inimeste, situatsioonide või tingimuste suhtes või ei ole seksuaalne huvi minu jaoks oluline?

• Kas ma tunnen, et seksuaalsus (või selle puudumine) on midagi, mis mind defineerib, või on see lihtsalt osa minu kogemusest?

• Kas mu suhtumine seksuaalsusse on ajas muutunud? Kui jah, siis kuidas ja miks?

• Kas mu soov lähedussuhte järele hõlmab ka seksuaalsust või pigem emotsionaalset sidet, füüsilist lähedust või muid suhtevorme?

Seksuaalsuse avastamine ei pea toimuma kindlas ajaraamis ega vastama kellegi teise ootustele. See on protsess, mille käigus saab inimene õppida paremini mõistma omaenda vajadusi, piire ja eelistusi. Ning kõige olulisem – mis iganes see avastus ka on, see on normaalne ja keegi ei peaks tundma, et ta peab sobituma mingi kindla standardiga.

Sinu normaalsus on sinu oma.